Seto laulude akustiline analüüs

Seto mitmehäälsete laulude uurimine on problemaatiline. Peaaegu kõik seto traditsionaalsete laulude uurijad on täheldanud selle omapärana

  1. mittetempereeritud häälestust;
  2. ebatavalisi heliridu;
  3. intonatsiooniliste nüansside rohkust.

Laulude noodistamist ja analüüsimist komplitseerib mikroalteratsioon ning asjaolu, et need sisaldavad rohkesti häälte heterofoonilisi hargnemisi. Seto traditsionaalse kontseptsiooni kohaselt on laulud kahehäälsed, koosnedes madalamast partiist (torrõ) ning kõrgemast partiist (killõ). Muusikaline tegelikkus ei pruugi selle kontseptsiooniga ühtida. Torrõ-partii on enamasti heterofooniline: moodustuda võivad kolme- ning isegi neljahäälsed kooskõlad. Varasemad salvestused on valdavalt ühekanalilised, mis tähendab, et kõiki hääli on võimalik kuulata ainult koos. Harmoonilised intervallid on auditiivselt tuvastatavad, kuid häälte tegeliku liikumise väljaselgitamine torrõ-partiis pole enamasti võimalik.

Probleemid võiksid olla paremini lahendatavad,  kui erinevad hääled salvestatakse eri kanalitesse. 1976. aastal lindistas J. Sarv Eesti Raadio stuudios 5 seto laulu 8-realise magnetofoni Studer 80 VU ja kitsaste suunakarakteristikutega dünaamiliste mikrofonide abil. J. Sarv on neid laule ka partituuri kujul noodistanud ning publitseerinud (Sarv, J. 1980), kuid salvestused pole säilinud.

Ühte kanalisse salvestatud laule, mille puuduseks on asjaolu, et erinevate häälte spektrid ei eristu üksteisest piisava selgusega. Samal põhjusel pole kompuuteranalüüsiks sobivad ka mitme helisalvestiga tehtud salvestused. Seega oletasime, et seto laulude analüüsimine ülalkirjeldatud tehniliste vahenditega salvestatud lauludes oleks tõenäoliselt varasematest uurimustest tulemuslikum.

Tegelikkus näitab, et mitmekananlilised salvestused tõepoolest võimaldavad mõnevõrra põhjalikumat ja täpsemat analüüsi. Kuid kuna lauljad paiknevad salvestamise ajal siiski üksteisele lähedal – seda eeldab ansamblilaul – siis moodustavad naaberlauljate hääled tehniliste vahendite täiusest hoolimata igale partiile analüüsi seisukohalt segava tausta. See asjaolu võib osutuda takistuseks korrektsele spektraalanalüüsile. Mitmekanaliliste salvestuste põhjal tehtud analüüsidest saab lähemalt lugeda artiklitest Killõ seto lauludes. Mõned akustiliste mõõtmiste tulemused” ja “Varieeruvatest helilaadidest setu rahvalaulus akustilise analüüsi põhjal”.