Uurimusi mitmehäälsest muusikast

2008. aastal ilmus sarjas “Töid etnomusikoloogia alalt” artiklikogumik “Финно-угорское многоголосие в контексте других музыкальных культур. Finno-Ugric Multi-Part Music in the Context of the Other Music Cultures. Soome-ugri mitmehäälne muusika teiste muusikakultuuride kontekstis.” See on Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse osakonna ühisväljaanne (toimetajad Triinu Ojamaa ja Žanna Pärtlas). Kogumiku koostamise idee kasvas välja 2004. aastal toimunud konverentsist, mille mõtte üks algatajaid oli setu folkloori uurija Vaike Sarv (1946–2004), kes ise sellel konverentsil enam osaleda ei saanud.

Lugeja leiab kogumikust kümme artiklit: üheksa neist on vene- ja üks ingliskeelne. Meie kodulehelt võite lugeda eestikeelseid sisukokkuvõtteid nendest artiklitest, mis pakuvad kõige huvitavamat võrdlusmaterjali seto meitmehäälsuse probleemidele.

Izali Zemtsovski (Stanfordi Ülikool), arutleb mitmehäälsuse üldisemate probleemide üle, toetudes muusika sotsiaalpsühholoogilisele alusele.

Nailya Almejeva (Vene Ajaloo ja Kunsti Instituut), Irina Nurijeva (Udmurtia Ajaloo, Keele ja Kirjanduse Instituut), Nikolai Bojarkin ja Ljudmilla Bojarkina (N. P. Ogarjovi nim. Mordva Riiklik Ülikool) ning Guldžahon Jussufi (Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum) keskenduvad mitmehäälse muusika tüpoloogia probleemistikule.

Janika Oras (Eesti Kirjandusmuuseum) tegeleb viisi ja teksti vaheliste seostega mitmehäälsetes lauludes.

Ruzha Neykova (Bulgaaria Teaduste Akadeemia Folkloori Instituut) kirjeldab mitmehäälse muusika rolli rituaali kontekstis.

Daiva Račiūnaitė-Vyčinienė (Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia) analüüsib mitmehäälsetes lauludes ilmnevaid maagilisi tähendusi semantilisel tasandil.

Soome-ugri ajaloolis-geograafilise problemaatika kõrval on nendes uurimustes olulisel kohal ka üldisemad nähtused, mis iseloomustavad traditsionaalset vokaalset mitmehäälsust kui omapärast sümboolset tegevust, aga samuti kui inimeste kollektiivse muusikalise mõtlemise vormi.

Anna Kõivo, Jekaterina Lummo, Maria Rõžikova jt leelopäeval. Eesti Rahvaluule Arhiiv