Ilolang

Olõ mi selge’ setokõsõ’,
peri olõ Petseremaalt,
ilo meidä ütte liidi,
laulukumu kokko tõi,
liikmit om meil Tarto liinast,
naisi Nõo alõvast.

Leelokoori Ilolang esimene kokkusaamine oli 12. augustil 2012. Kõik lauljad on seto juurtega. Tundsime nii suurt armastust oma kultuuri vastu, et lihtsalt pidime kokku tulema! Esimene avalikkusega jagatud üritus oli 2013. aasta jaanuaris peetud talsipühad. Meil ei ole konkreetset kokkusaamise kohta, lauluproovid ja kogunemised toimuvad Tartus või Nõos. Meile on tähtsad talsipühad, munapühad, suvisted, paasapäev ja maarjapäev. Võimalusel osaleme ka teistel pidudel. Meie koorile on oluline, et seto keel ja kultuur püsiks ning edasi areneks. Kokku saame kaks korda kuus, et laulda, tantsida ja seto keelt kõnõlda’. Repertuaari valib juhendaja, kes on osav sõnaseadja ja mõistab vanu viise.

Olõ mi selge’ setokõsõ’,
peri olõ Petseremaalt,
ilo meidä ütte liidi,
laulukumu kokko tõi,
liikmit om meil Tarto liinast,
naisi Nõo alõvast.

Ilolanga rahvas korju edimäist vuuri kokko 12. augustil 2012. aastagal. Kõigil mi lauljil omma’ seto juurõ’. Mi süämeh oll´ nii suur iso umma kultuuri hoita, et saa-s kuigi tõisildõ, ku naksimi kokko k´auma. Edimädsest suurõbast pidost sai 2013. aastaga talsipühi’. Kokko korjumisõ paigast om meil nii Tartu ku Nõo. Tähtsä’ pühi mi jaost omma’ talsipühi’, munapühi’, suvistõ’, paasapäiv ja Maaŕapäiv. Ku saami, tähistämi ka tõisi pühhi. Mi pargikõsõlõ om kõgõ tähtsäp, et seto kultuur püsünü ja õks edesi elänü. Kokkosaamisõ’ omma’ meil kats vuuri kuuh - laulami, tandsimi ni kõnõlõmi seto kiilt. Laulõ kaes meele oppaja, kia om hüä sõnolinõ ja mõist ka vannamuudu ääli.

Piirkond
Tartu, Nõo

Juhendaja/eestvedaja
Maria Noormets

Kontakt
53449761
mnoormets67@gmail.com

Nulk
Tartu, Nõo

Oppaja/vedosnik
Maria Noormets

Kirota’ ja helsta’
53449761
mnoormets67@gmail.com

Üts kotus ilma pääl 2015

Vilo valla veere pääl 2017

Esinemised

Esinemisi on meil palju, korraldame ise üritusi ja meid kutsutakse väga sageli esinema. Juhtub sedagi, et kutsed kattuvad ja mõnele tuleb ära öelda. Laulame kõiki seto laule, välja arvatud kirikulaulud. Saame hakkama ka pulmalaulude ja surnuitkude laulmisega. Näitemängudena oleme rahvale esitanud lauluetendusi Kos’ahkäuk, Kodokaeminõ ja Mõrsjaiku’ saaja kutsmisõl. Viimane osa Seto saaja’ jäi koroona tõttu ära. Kooril on kolm karmoškamängijat. Oleme läbi viinud sõirategemise, vüükudamise ja hammõmõskmise õpitube. Suviti on meil ühe- või kahepäevane leelolaager Kundrusel.

Esinemisõ'

Meil om veiga pall´o ülestastmiisi, kõrraldami eis pidosit ni meid kutstas ka väega sagõhõhe esinemä. Mõnikõrd lätt hoobis niimuudu, et kats pito om ütel aol. Mõistami nii saajalaulõ ku kooluikku, ka kõiki tõisi laulõ, õnnõ kerigulaulu mi mõista-i. Teimi rahvalõ näütemängo’ “Kośahk´auk”, “Kodokaeminõ”, “Mõrsjaiku’ saaja kutsmisõ aigu”. Perämäne osa “Seto saaja’” jäi koroona taudi peräst ette kandmalda’. Pargikõsõh mõistva kolm inemist karmoškat mängi. Olõmi opanu sõirategemist, vüükudamist, hammõmõskmist. Suvitsõl aol om meil üte- vai katõpääväne laagri Kundrusõl.