Seto leelo sõnad
Uute laulusõnade loomine - improviseerimine - näitab lauliku võimekust ja traditsiooni tundmist. Kuidas saab uusi leelosõnu luua ja milliseid vormeleid saab oma mõtte leelokeeles ütlemiseks kasutada?
Uuri edasi
Regilaulu värsid pannakse kaunilt kõlama algriimi abil – kokku langevad sõnaalguse häälikud värsi piires. Lõppriimi leelos ei ole. Vahel kõlavad kokku käände- ja pöördevormid sõnade lõpus. Parallelismi ehk mõttekorduse kasutamine loob hulga põnevaid seoseid ja tähendusi. Paralleelvärsid on omavahel sarnased nii sisult kui vormilt.
Uuri edasi
Omalaadne on leelo värsside rütm – leelo värsimõõt. Siit leiab „rõhkude mängu“, sest alati ei lange sõna- ja värsirõhud kokku. Pikkade viiside laulmiseks on vaja kordusi ja lisasilpe.
Uuri edasi
Leelokeel on pisut teistsugune kui tavakeel. Seal on varasemast keelest pärit sõnavorme ja vanapäraseid sõnu, samuti omapäraseid, tavakeelest erinevaid poeetilisi väljendeid.
Uuri edasiAndreas Kalkun
Janika Oras
Žanna Pärtlas
Mari Palolill
Triin Rätsep
Meel Valk
Kodulehe aluseks on Triinu Ojamaa juhitud Eesti Teadusfondi grandiprojekti raames 2009. aastal valminud koduleht.
Väljaandes on kasutatud originaalmaterjali Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Eesti Rahva Muuseumi kogudest.
Õigused: autorid, Eesti Kirjandusmuuseum
Fonogrammiõigus: Eesti Kirjandusmuuseum
Kontakt: Setomaa Liit, info@setomaa.ee
Eesti Teadusagentuur (PRG1288)
Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (ETK145)
Kultuuriministeeriumi loovuurimuse meede