Värsimõõt

Värsimõõt

Seto leelo ja üldisemalt läänemeresoome regilaulu kõige omapärasem ja seetõttu ka stiilile kõige iseloomulikum tunnus on värsimõõt. Värsimõõdu all mõeldakse kõiki neid põhimõtteid, mille järgi rütmilist, mõnusalt lauldavat värssi luuakse.

Mitu silpi värsis on ja kuidas paigutatakse silpe viisi nootidele

Läänemeresoome regilaulule on omane, et enamasti vastab igale viisi noodile üks silp. Viisireas on tavaliselt kaheksa nooti ja värsis kõige sagedamini kaheksa silpi.

Seto leelo värss on väga tihti pikem, sest paljud leeloviisid on pikemad kui kaheksa nooti. Siiski on ka leelos võimalik eristada kaheksasilbilist alusvärssi, mis enamasti annab edasi värsi põhisisu. Seda alusvärssi pikendatakse korduste või lisasilpidega – silpe (sõnu) korratakse või lisatakse vastavalt sellele, kuidas viis nõuab.

Näiteks kaheksasilbilist alusvärssi:
Too-mas tor-rõ poi-si-kõ-nõ
lauldakse praasnigaviisiga nii, et liidetakse üks lisasilp ja korratakse kahte algussilpi:
Too-mas jo Too-mas tor-rõ poi-si-kõ-nõ (lisasilp ja korduvad silbid on paksus kirjas).
Pöörajooksu viisiga lauldakse sama värssi nii: Too-mas tor-rõ, Too-mas jo tor-rõ poi-si-kõ-nõ.

Koorivärsi ehitus on järjekindel, aga eestütlejal vabam. Eestütleja võib laulda värssi lühemalt – või vastupidi, rütmistada eeslaulu täiendavate lisasilpidega.

Näiteks kiirendab eestütleja praasnigaviisi lauldes kahte esimest silpi ja lisab lauluritta kaks kiiresti lauldud lisasilpi: eestütleja:
Toomas oll õks torrõ poisikõnõ (poole kiiremini lauldud silbid on paksus kirjas)
koor:
Toomas jo Toomas torrõ poisikõnõ

Siin laulab eestütleja pöörajooksu viisi eeslaulu ilma korduseta, ka lisasilpe selles värsis pole; koor laulab tavapärase pöörajooksu rütmiga:
eestütleja:
Püürä puutõ’ pöörelidse’
koor:
püürä puutõ’, püürä jo puutõ’ pöörelidse’.

Alati ei vasta siiski igale viisinoodile üks silp, eespool oli juba näide selle kohta, et vahel lauldakse ühe silbi asemel poole kiiremini kaks silpi. Näiteks:
Toomas kullõ-s sõsara sõna / Toomas jo Toomas kullõ-s sõsara sõna (sõsa- lauldakse poole kiiremini).

On ka vastupidine võimalus – kui sõna algab ülipika, kolmandas vältes silbiga, siis võidakse ühte silpi laulda poole pikemalt, kahe noodiga:
sai-õ kõ-o ko(-o)t-ta-lõ / sai-õ jo sai-õ kõ-o ko(-o)t-ta-lõ (kahe noodiga lauldud silbid on kõo ja kot-).

Rõhud mitmes kohas korraga – murtud värsid

Regilaulu värssides on enamasti rõhulised (nii sõna alguses olevad pearõhusilbid kui kaasrõhud) ja rõhuta silbid vaheldumisi. See tekitab ühtlase värsirütmi, värsirõhk on 1., 3., 5. ja 7. silbil:
OM-mõ IL-los IL-ja PÄI-vä (suurtähtedega on märgitud sõnade algussilbid ehk pearõhusilbid).
NÄI-o--sõ NOO-rõ--sõ (suurtähtedega on sõnade pearõhusilbid, paksus kirjas on kaasrõhulised silbid).

Vahel pannakse sõna algussilp (sõnarõhk) sinna, kus värsirütmis rõhku (värsirõhku) ei ole. Neis värssides satuvad rõhud eri kohtadesse – kaks rütmi on justkui üksteise peale pandud. Proovige näiteks öelda järgmist värssi nii, et rõhutate suurte tähtedega kirjutatud silpe (värsirõhke):
VII-di VII-e-LE sõr-ME-le.
Viimases sõnas sõrmele satub sõnarõhk kahe värsirõhu vahele …LE sõr-ME… – sõnarõhk ei lange värsirõhkudega kokku. Selliseid värsse nimetatakse murtud värssideks, sõna on justkui murdunud värsirõhkude vahele.

Murtud värsid teevad regilaulu ja ka seto leelo rütmiliselt vaheldusrikkamaks. Sõnad, mis algavad kahe värsirõhu vahel, on reeglina lühema, esimeses või teises vältes algussilbiga. Nende seas on palju kolmesilbilisi sõnu.

Enamuses seto viisides on sellised murtud värsid, kus värsirõhust läheb lahku just viimase kolmesilbilise sõna rõhk:
Võ-rost võ-tin-dõ pi-dä-jä (Võrust võtmete pidajad (hoidjad))
sõ-na’ sõg-la-ga ü-säh-nä (sõnad on sõelaga süles)
vei-e Tu-u-ma tu-li-lõ (viisid Tooma tuledele (tulle))
hii-ro kee-li-la kõ-nõ-li (hiirekarva hobune (inim)keelel kõneles)
va-ga ve-re ar´ vae-va-ta (vaga vere ära vaevata)

On siiski rühm refrääniga laule, kus leidub kõigist eespool toodud värssidest erineva ehitusega värsse (näiteks: an-ti han-na-lõ ha-mõh, lin-du lee-me kaa-la-lõ). Mitme tunnuse osas erineb leelost seto itkude värsimõõt.

Järgmine
Laulukeel