Kullakõsõ

Olõ mi koori Kullakõsõ,
latus laulupargikõnõ,
kinä’ näio’ keskpaigah,
nuur veli veere pääl.

Leelokoor Kullakõsõ alustas tegevust 2003. a Maria Noormetsa eestvõtmisel Põltsamaal, kus tegutseti kuni 2013. aastani. Aastal 2012 kolis Maria koos perega Nõo alevisse ning samal aastal jätkus Kullakõsõ tegevus juba Nõos. Tegutseme Nõos ja Tartumaal. Esialgu lauldi oma pere kolme põlvkonnaga, hiljem liitus mitu seto juurtega noort Nõo põhikoolist. Lauljad on kõik seto juurtega, ent enamus on sündinud väljaspool Setomaad. Meile on tähtsad seto jõulud, munapühad, maarjapäev, leelopäev, kuningriigipäev, mihklipäev jne. Meie arvates on väga oluline hoida seto kultuuri ja kombeid, kaasata noori. Kohtume igal kolmapäeval, vajadusel ja võimalusel ka pühapäeviti. Enamik sõnadest on Maria Noormetsa tehtud, viisid pärinevad samuti Maria mäletamise järgi tema sünnikodust.

Olõ mi koori Kullakõsõ’,
latus laulupargikõnõ,
kinä’ näio’ keskpaigah
nuur veli veere pääl.

Leelopark Kullakõsõ alost´ kokkok´aumist Põltsamaal 2003. aastagal. Noormõtsa Manni iistvidämisel. Sääl k´auti kokko kooni 2013. aastagani. Sis läts Manni üteh perrega elämä Nõo nulka, ni Kullakõsõ kuuhk´aumine läts edesi Nõoh. Kõgõpäält laulimi kolm põlvõ kuuh, a sis korjusi mano Nõo koolilatsi, kinka juurõ’ omma’ kah Setomaalt peri. Päämädselt saami kokko Nõoh vai muial Tartomaal. Laulja’ omma’ meil seto juuriga, a suurõp jago olõ-i Setomaal sündünü. Meele omma’ tähtsä’ seto talsipühi’, munapühi’, Maaŕapäiv, leelopäiv, kunigriigipäiv, Mihklipäiv jt. Veiga süämeh om seto kultuuri ni kombidõ alalõhoitmine, nuuri ütehhaardmine. Kokko korjumi õga kolmapäävä, ku saami, sõs ka pühäpäävä. Sõnolinõ om meil Noormetsa Manni, viie’ omma’ kah nii, nigu timä mälehtäs umast sünnüpaigast.

Piirkond
Tartu, Nõo

Juhendaja/eestvedaja
Maria Noormets

Kontakt
53449861
mnoormets67@gmail.com

Nulk
Tartu, Nõo

Oppaja/vedosnik
Maria Noormets

Kirota’ ja helsta’
53449861
mnoormets67@gmail.com

Esinemised

Esinemas käime nii lasteaedades kui hooldekodudes, aga ka Nõo üritustel. Kindlat esinemisprogrammi meil ei ole. Iga kord on repertuaar erinev, valime laulud vastavalt tähtpäevale või üritusele. Lasteaedades esitame mängulisi lastele sobivaid laule. Meie sõnoline Noormetsa Manni on ise palju laulusõnu kirjutanud ja lastepärase viisiga sobitanud. Enamik laulusõnu on loomadest, lindudest või siis lastest. Lastega oleme ka mõnda lihtsamat seto tantsu tantsinud. Hooldekodude repertuaari sobitame vanuritele, ikka oma laulusõnadega, vahel sekka ka mõni sobiv vanem seto laul. Meid huvitab väga, kas kuulajate hulgas on seto juurtega inimesi. Hooldekodudes tutvustame ka seto kombeid, jutustame mõne jutukese. Alati on kaasas ka sõir, mida kuulajatele jagame.

Esinemisõ'

K´aumi pall´o laulmah latsiaidoh ja puhadelnih, niisamatõ ka Nõoh pita pääl. Mi esinemine om õga kõrd eismuudu, laulami noid laula, mia laulupaiga ja -aoga kokko kõlbas. Latsiaiduh teemi mängolaula ja muud, mia latsile miildüs. Mi sõnolinõ Noormetsa Manni kirotas eis ka latsi jaost sõnno ja pand viie sinnä mano. Inäbüs sõnno om eläjist, tsirkõst vai latsist. Latsiga tandsimi ka loohvkabit seto tandsa. Puhadelnih ülest astmisõst võtami laulu’, mia kõlbasõ’ vannolõ inemiisile, säemi õks kõgõ ummi sõnno ni mõnikõrd võtami ülest ka mõnõ hüä vanõba seto laulu. Meid huvitas kõgõ, kas kullõjidõ hulgah om ka setosit. Kõnõlõmi ka seto kombist, jutatami ni kõgõ om üteh ka sõir kõigilõ maitsa’.