Ilo sõidi jõkõ piteh,
laul läts´ lak´a vällä piteh,
iih oll´ hüä hopõn,
peräh regi pedäjäne.
Sõna’ üsäh olli’ sõglaga,
laulu’ kaalah langaga.
Näil oll´ suuri murõh,
kellel anna njoo’ laulu’,
kellel isi sjoo ilo.
Sääl ta tulli Verskahe,
kobõ korgõ kingo pääle.
Kaie sääl sis katsipoodi,
visas silmi viisipoodi.
Verskah näkk´ ta suuri sõlgi,
näkk´ ta hõpõhelmekeisi,
siih ta löüse Leiko koori,
löüse iloinemise’.
/—/

Leiko koori lugu algab väikestest külakooridest (Treski, Matsuri, Põrste jmt), kus paljud Värska koori lauljad 1960. aastate esimesel poolel või veelgi varem alustasid. Akulina Pihla ettevõtmisel, kellele andis Anne Vabarna 1959. aastal üle lauluema-tiitli, hakkasid Treski külas toimuma lauluproovid. 1964. aastal hakkas Akulina koos teiste naistega pragmaatilistel põhjustel siiski Värska kultuurimajas lauluproovides käima ning koorielu hakkas organiseerima Värska kultuurimaja juhataja Juta Kalev. Nii said teoks kohtumised vabariigi kuulsustega nagu Artur Rinne, Kalmer Tennosaare ja ETV töötajatega. Pärast Juta Kalevi lahkumist sai koori uueks juhiks Värska keskkooli õppealajuhataja ja matemaatikaõpetaja Veera Hirsik. Nõukogude korra ajal osales koor vabariigi suurematel üritustel - laulupidudel, ETKVLi kokkutulekutel, Eesti, Läti ja Leedu folklooripidudel. Käidi laulmas ka Moskvas.

1982. aastast sai koori eestlauljaks Jekaterina Lummo. Temast on tehtud mitmeid telesaateid. Kati oli koori hing 1994. aastani. Tänu heale toetajale Vaike Sarvele, sai koor 1990. aastal võimaluse tutvustada end maailmas. Nende laulud kostusid Soomes, Rootsis, Prantsusmaal, Austrias. Osaledes Von Krahli teatri etenduses “Eesti mängud. Pulm” käidi Berliinis, Hamburgis, Oldenburgis, Amsterdamis, Londonis, Riias ja New Yorkis. 2000. aastal andsid mitu kontserti Hannoveris EXPO maailmanäituse külastajatele.

Koori tuntumad sõnolise-d on olnud Akulina Pihla (Treskist); Jekaterina Lummo (Nedsajast); Anna Mäeste (Verhulitsast) ja Anastasia Puhm (Värskast). Koori säravamad ja tugevamad killõ-d on olnud Anna Mehine (Treskist) ja Maria Raudla (Väike-Rõsnast). Killõt on laulnud veel Jevdokia Kiisik (Kostkovast), Jekaterina Sai ja Maria Rõzikova (Värskast) jmt.

Leiko lauljad läbi aegade:
Akulina (Kull´o) Pihla (1908-1984)
Aleksandra (All´a) Hade (1922-1990)
Aleksandra (Alli) Kõiv (1932-2012)
Jevdokia (Ode) Aelas (1917-1998)
Anastasia (Nasta) Kapten (1925-1993)
Anastasia (Nasta) Puhm (1924-2008)
Anna (Anne) Kullimaa (1928-2015)
Anna (Anni) Kuremägi (1941)
Anna (Anne) Kõivo (1928-2024)
Anna (Anne) Mehine (1918-1981)
Anna (Anne) Mäeste (1915-2000)
Elena (Oll´o) Laanetu (1909-1997)
Jekaterina (Kati) Lummo (1915-1994)
Jekaterina (Kati) Sai (1920-2010)
Jevdokia (Ode) Kiisik (1907-2001)
Jevgenia (Senni) Sui (1929-2011)
Liidia (Liide) Lind (1931-2017)
Maime Kapten (1947)
Maria (Manni) Heimar (1921-1980)
Maria (Mari) Kriiskamägi (1937-2017)
Maria (Mari) Raudla (1916-2006)
Maria (Mari) Rõžikova (1935-2010)
Maria (Marina) Enno (1937)
Maria (Mari) Sitik (1908-1987)
Marta Luigelaht (1917-1986)
Meel Valk (1985)
Veera Hirsik (1927-2021)

Lühemat aega Leikos osalenud Aino Pihla, Aino Ojaperv, Aino Lummo, Liina Lind, Eve Kapten, Airis Sai, Alli Palumaa, Silvi Lassik, Ülle Kilk jpt.

Leiko pillimehed: Konstantin Pääsik, Tatjana Ojamets, Nikolai Kõiv.

Leiko repertuaar on olnud väga rikkalik. Tavapäraste praasnikuimprovisatsioonide ning peolaulude kõrval oli koor laulnud ka pulmalaule, itke ja töölaule. Leiko rikkus ja eripära oli Põhja-Setomaale tüüpilised ning ainuomased viisid ja laululiigid. Kooriliikmete sarnase päritolu ning ealise koosseisu tõttu sai kuulda sellele kandile iseloomulikku vanapärast pooltoon-poolteisttoon helilaadi.

Leiko koor lõpetas 2015. aastal tegevuse.

Tekstid pärinevad Andreas Kalkuni koostatud raamatust “40 aastat Värska leelokoori Leiko” (2004) ning Setomaa Muuseumite endise peavarahoidja Tiiu Kunsti abikogu materjalidest.