Mokornulga leelokoor
Naksi naane ma laulõmahe,
linikpäädä õks leelotamma,
tüü lätt iloga ilosahe,
lauluga lätt tüü ladusahe.
Selle olõ mi naasekõsõ,’
muudsa’ olõ õks Mokornulgah,
tettü saava’ kõik tüükese’,
valmistadu kõik söögikese’.
/Süvaoru Tiina/
Mokornulga leelokoor tuli kokku 2007. a veebruaris, koori loomise idee pandi paika paabapraasnikul. Koori ristiisaks on Hõrna Aare, kes arvas, et Mokornulga piirkond tuleb kuulsaks laulda. Obinitsa külas tegutses tol ajal noorte neidude leelokoor Tsibihärbläse’ ja vanemate naiste Helbi seto koor, meie jäime oma vanustega sinna vahepeale. Kutsusime naised kokku ja hakkasime laulma. Lapsed võeti alguses laulmisele kaasa ja seati rea peale, hiljem laulsid lapsed juba omaette kooris. Nüüd on nad taas meie oma rea peal. Mehi prooviti ka kampa meelitada, mõnikord õnnestuski. Nüüd on neil aga oma koor – Seto Miihi Summ.
Koor tegutseb Mokornulga piirkonnas (Obinitsa ümbruses). Pooled liikmetest on üles kasvanud Setomaal, ülejäänud on pikaaegsed (üle 20 aasta) kohalikud elanikud. Kõige olulisemad pühad meie koori jaoks on paasapäev, lihavõtted ja talsipühad. Kirmastest on meile olulisemad Lepä, Tobrova, Härmä, Uusvada ja Helbi kirmas.
Hoiame au sees oma vanavanemate ehteid ja rõivaid ning kanname neid uhkusega. Seto kultuuri kanname edasi mitte ainult lauluga, vaid teeme igapäevaselt kohalikke vanaaegseid toite, tähistame traditsioonilisi pidupäevi, kõneleme seto keelt, säilitame seto olekut ja tegemisi. Meile on tähtis seto kultuuri hoidmine ja edasiandmine. Väga hea meel on naistega kokku saada ja veel toredam, kui lapsed on ka kaasa võetud. Saame kokku nii tihti kui vaja, vahepeal sagedasti, siis jälle harvemini, aga ühes kuus ikka mitu korda. Sõnad ja viisid oleme saanud oma vanavanematelt, vanematelt leelokooridelt ja muuseumist. Teeme ka ise palju laulusõnu.
Naksi naane ma laulõmahe,
linikpäädä õks leelotamma,
tüü lätt iloga ilosahe,
lauluga lätt tüü ladusahe.
Selle olõ mi naasekõsõ’,
muudsa’ olõ õks Mokornulgah,
tettü saava’ kõik tüükese’,
valmistadu kõik söögikese’.
/Süvaoru Tiina/
Mokornulga leelopark korju kokko 2007. aastaga veebruarikuuh, paabapraasnigal panti pargikõsõlõ alostus. Pargikõsõ ristesä om Hõrna Aare, timä mõttõ perrä tulõ Mokornulk üle ilma kuulsast laulda’. Obinitsa küläh oll´ tuudaigo nuuri näiokõisi leelopark Tsibihärbläse’ ni vannol naisil Helbi leelopark, mi jäimi uma iäga näide katõ vaihhõlõ. Hõiksõmi naase’ kokko, naksimi üteh leelotamma. Latsõ’ võeti edimält üteh mi ria pääle, vaihtõpääl olli’ nä umaette, no’ omma’ jalkina mi ria pääl. Proomõmi miihi ka ütte hõigada’, vaihtõpääl õnnahusiki, a no’ om näil uma park Seto Miihi Summ.
Kokko käümi Mokornulgah, Obinitsa ümbre. Poolõ’ naase’ omma’ Setomaal ülest kasunu, perä omma’ pikält (üle 20 aastaga) siih elänü. Meele omma’ tähtsä’ pühi’ paasapäiv, lihavõõdõ’, talsipühi. Käümi Lepä, Tobrova, Härmä, Uusvada ni Helbi kirmassil.
Kannami suurõ auga ummi edevanõbidõ ehtit ni rõivit. Hoiami seto kombit lauluga, a ka teemi õgapäävädselt kotoh seto süüki, piami pühhi, kõnõlõmi umma kiilt, hoiami seto olõkit. Meele om tähtsä seto kultuuri alalhoitminõ ni edesiandminõ. Hüä miil om ku naase’ kokko saava’ ni viil parep ku latsõ’ ka üteh omma’. Saami kokko nii, kuis vaia, vaihõ pääl sagõhõmpa, a sis jalki harvõbahe. A üteh kuuh õks mito kõrda. Sõna’ ni viisi’ omma’ meil saadu vanavanõbilt, innitsilt leelokuurõlt, muuseumõst, a no eis teemi’ ka kõgõ peris pall´o sõnno.
Imeline imänd 2012
