Sõsarõ
_-_28de80_-_26b5dda203c580350387306c9eed2e2ce721bb41.jpg)
_-_28de80_-_a8b96df51d9796c3fa276786b85038b37d965cb6.jpg)
_-_28de80_-_3614b94e45f1128594c3abe3bfa58f747b82b5be.jpg)
_-_28de80_-_aeeef6dd41d24adf430bf9a6bbf06bf6277d6317.jpg)
_-_28de80_-_6a80abf187aa550a71440682f2343bc6d4e7ad0f.jpg)
_-_28de80_-_fd24e53b6e72e672cadc0d3a926f33119a04cbbb.jpg)
Olõmi naase’ naarunäoga,
selge seto sõsarõ’,
Tallinnah meil tarõkõsõ’,
a sünnükodo Setomaal.
Rind om täüs meil rikast rahha,
kaalatäüs om kallist rahha,
ehte’ oma esi hoitu,
hõimult saadu hõpõkraam!
Seto leelokoor Sõsarõ on asutatud 1973. aastal. Koori algtuumiku moodustasid ansambli Leegajus juures tegutsenud seto laulurühma liikmed (nn alg-Sõsarõ), kelle kokkukutsujaks oli Veera Virgo (snd Terak, 1935–2005). Ühenduse esimeseks juhiks oli tuntud rahvamuusikauurija ja etnograaf Igor Tõnurist (1973–1976), kes oli ka Leegajuse juht. Järgnevalt kujunes laulurühmast iseseisev koor, mida juhtis rahvaluuleteadlane Vaike Sarv (1976–1983). Pikka aega (1985–2008) oli koori kunstiliseks juhiks ajaloolane ja muuseumitöötaja Sulev Mäeväli. Seejärel oli koori juhiks muusikaõpetaja Rines Takel (2008–2009). 2010. a algusest juhib koori seto päritolu ajaloolane ja muuseumitöötaja Elvi Nassar.
Sõsarõ repertuaar tugineb autentsele seto leelole. Kokku on aastakümnete jooksul õpitud ja esitatud 150 laulu, 14 laulumängu ja 9 rahvatantsu. Side minevikuga on kõikidele seto lauljatele väga oluline. Vanem põlvkond on saanud laulud oma emadelt ja vanaemadelt. Nooremad õpivad nii vanematelt lauljatelt kui ka arhiivilindistustelt. Kooris on ka kaks laululoojat-sõnolist.
Olõmi naase’ naarunäoga,
selge seto sõsarõ’,
Tallinnah meil tarõkõsõ’,
a sünnükodo Setomaal.
Rind om täüs meil rikast rahha,
kaalatäüs om kallist rahha,
ehte’ oma esi hoitu,
hõimult saadu hõpõkraam!
Seto leelopark Sõsarõ om naanu kokko k´auma jo 1973. aastagal. Leelopargih lauli’ kõkõpäält Leegajuse man olnu seto lauluhõimu rahvas (alg-Sõsarõ), kinka kokko hõikaja oll´ Virgo Veera (näiost pääst Terak, 1935-2005). Pargi edimädsest vedosnigust sai kuulsa rahvamuusiga uurja ni etnograaf Tõnuristi Igor (1973-1976), kiä vidi iist ka Leegajusõ koori. Edesi sai laulusõpro summast eräle pargikõnõ, ni aastagil 1976-1983 oll´ vedosnigast rahvaluulõtiidläne Sarvõ Vaikõ. Kavva aigo oll´ (1985-2008) leelopargi iistvidäjäst aoluulane ni muuseumitüütäjä Mäevälja Sullõv. Aastagil 2008-2009 oll´ pargi vedosnik muusigaoppaja Takeli Rines. 2010. aastagast pääle om leelopargi iistvidäjä seto naane, aoluulane ja muuseumitüütäjä Nassari Elvi.
Sõsarõ lauluvakah omma’ vanaaolidsõ’ seto laulu’. Aastagide seeh om ar opit ni laulõt 150 laulu, 14 laulumängo ni 9 tandsu. Kõigilõ mi pargikõsõh om väega tähtsä köüdüs vana aoga. Vanõp põlv om saanu uma’ laulu’ immi ni vanaimmi käest. Noorõba’ opva’ ni vanõbilt laulijilt ku vanno arhiivist löüt ülestvõttide päält. Pargih om parhilla ka kats sõnolist.
Tulõ, sõsar, sa mäe pääle! 2009
Sõsarõ 2005
Sõsarõ 1989
