Väike Hellero
_-_Janika_Oras_-_28de80_-_fa1c90d0954001b64d0d52c62321570f45986a56.jpg)
Sinilill, pajopill,
pilliroo, laula lõo,
helisegu hellero.
Väike Hellero on rahvalauluansambel Hellero teine põlvkond. Vanematega koos proovis käies saime esimesed regilaulukogemused, kokku tulime 1994. a. Käime koos Tartus ja Elvas Peedul, aga meie lauljaid elab kõikjal üle Eesti. Setomaal oleme käinud peamiselt Värska jüripäeva kirmasel ja Lepä kirmasel. Meile on oluline seltskond, omavahel ja teiste rahvalaulusõpradega koos laulmine. Vanad laulud tunduvad meile põnevad ja ilusad, väga erilise muusikakeelega. Laulmine, tantsimine ja mängimine teevad meele rõõmsaks, annavad jõudu ja liidavad ühte. Just sellest erilisest koosolemise tundest, mille laulmine tekitab, jääb tänapäeva inimestel sageli puudu. Me ei laula ainult seto laule – laulame ka eesti, vadja, isuri, liivi, mokša, udmurdi, bessermani, läti, leedu ja gruusia laule. Kindlasti aga kõlab igal meie kokkusaamisel ka seto leelo. Seto laulud oleme saanud peamiselt rahvaluulearhiivist, oleme õppinud tänapäeval seto kogukonnas armastatud repertuaari ja hoiame elus ka Hellero laule, millest mõned on õpitud otse seto lauluemadelt.
Sinilill, pajopill,
pilliroo, laula lõo,
helisegu hellero.
Väike Hellero om rahvalaulupargi Hellero tõnõ põlv. Vanõbidõga üteh lauluproovih saimi edimädse’ regilaulu laulmisõ kogõmusõ’, umaette naksimi laulma 1994. aastagal. Kokko saami Tartoh ni Elvah Peedul, a mi laluljit om lajah ka muial Eestih. Setomaal olõmi käünü päämädselt Verskah juripäävä kirmassõl ja Lepä kirmassõl. Mi pia tähtsäst hüäd ütehlaulmisõ kampa, umavaihõl ni tõsi laulusõpruga laulmist. Vana’ laulu’ omma’ mi jaos väiga illosa’ ja huvitava’, eismuudu muusigakeelega. Laulmine, tands ja mängmine andva’ rõõmulidsõ olõki ja joudu ni köütvä’ inemiisi ütte. Ütidsõst kuuholõmisõ tundõst, midä laulmine and, om śoo ilma aigu õkvalt puudus. Mi laula-i õnnõ seto laula, a ka eesti, vadja, isuri, liivi, mokša, udmurdi, bessermani, läti, leedu ja gruusia laula. A õgal kokkosaamisõl võetas ka seto laulõ ülest. Seto laulõ olõmi saanu päämiselt rahvaluulõarhiivist, a olõmi opnu ka noid laulõ, mitä lauldas Setomaal śoo ilma aigu. Proomimi õks eloh hoita ka Hellero laula, minkast mõni om õkva innitsilt seto leeloimmilt opit.
