Hällülaul. Veera Pähnapuu

Hällü, kull´a hällükene,
   hällü jo hällü, kull´a hällükene,
kiigu-ks, kiigu, kiigukõnõ,
   kiigu jo kiigu, kiigu, kiigukõnõ,
hällü kulla mi korõgõhe,
vällä siist sikku sisestä,
vällä vahra vaihõlta.
Miä (kulla) näe korõgõlta,
miä näe tahe taiva alta?
Korgõst näe (ma) uma kodo,
taiva alta (näe) ese tarrõ.
Kost õks tunnõ ma uma kodo,
   kostõ jo kostõ tunnõ uma kodo,
kost õks mari ma uma maja,
   kostõ jo tunnõ mari uma maja?
Kulda-ks risti om kodo pääle,
   kulda jo ommõ risti kodo pääle,
hõpõ-ks risti om rehe päälä,
   hõpõ jo ommõ risti rehe päälä.
Säält õks tunnõ (ma) uma kodo,
   säälte …
säält õks, mari, uma maja.

RKM, Mgn II 2350 n < Põrste k - Viktor Danilov, Mikk Sarv < Veera Pähnapuu, 56 a (eeslaulja), Tato Vanamets, 63 a (killõ), Palaga Vanamets, 55 a (1973).
sikk – (kiige)ais; vahr – kiige võru
Laul punktinoodi lehel