Hiir´okõnõ, hal´kõnõ

Hiir´okõnõ, hal´kõnõ,
mustakõnõ, mu hobõnõ!
Üü-ks oll´ pümme ja pümet,
taivas oll´ vaiki ja vahane,
ärä viidi ese hopõn,
vell´o vars varastõdi.
Kedä-ks aia’ otsimahe,
keda käske kaemahe?
Aie-ks ma or´a otsimahe,
kar´alatsõ kaemahe.
Saa õs or´ast otsijata,
kar´alatsest kaejata.
Lätsi-ks ma esi otsimahe,
kaldu ma esi kaemahe,
võti-ks ma suitsõ’ sulu päältä,
päitse’ pääliku läve päält,
lätsi-ks ma tuu mäe pääle,
keere-ks ma tuu kingo pääle–
mäest joosi’ ollõuja’,
kingo’ keedi humalita.
Sääl ma päitsit raputelli,
sääl ma suitsit sulbahuti.
Hiiro tull´ mano, hirnõlli,
musta tull´ mano muhaskõlli.
Sis ma kündü küsümähe,
nõssi hiirolt nõudõmahe:
kos sa ollit, ku ma otsõ,
kos sa käket, ku ma käve,
sinä tantset külä tatrikah,
videlide külä vil´oh.
Tuud must mulle ütel,
hiiro-ks mulle sis kõneli:
Õga-ks ma tantse tatrikah,
videle es külä vil´oh –
olli-ks ma jumala sajaga,
pühä Maar´a vaka peräh,
naksi säält kodo tulõmahe,
koh oll´ mägi, sääl mänge,
koh oll´ kallas, sääl kargsi.
Sääl sis kinkti kinktüisi,
pilti pikki linkitta,
panti sääl lehele linik,
anti sääl kabjule kapuda,
panti hanna pääle hamõh.
Naksi säält kodo tulõmahe,
vasta tulli vaenelatsi,
hamõh oll´ säläh käüssildä,
rüüd säläh proimilda,
toolõ-ks ma anni nuu ande,
toolõ-ks ma kinke kinktüse’.
Hiirokõnõ, hal´kõnõ,
mustakõnõ, mu hobõnõ.

RKM, Mgn. II 2426 g < Setomaa, Suure-Nedsaja k. (Järvesuu v.) - Eesti Raadio, Jaan Sarv < Jekaterina Lummo, 58 a, eeslaulja; Anna Uibo, 58 a, killõ (1973).