Tulli-(i)ks üles ma hummogulla,
võe, tulli üles ma hummogulla,
varra-ks tulli inne ma valõgõta,
võe, varra inne ma valõgõta.
Võe, mõsi(-ks) suu ma, suie pää,
võe, känge alla ma au-(jallõ)-jala,
pääle jallõ pikä viil pääväjala,
võe, pääle pikä ma pääväjala.
Lätsi-ks mõtsa siis kõndimahe,
lasi (iks) laja ma laanõ ala.
Miä (ma küll) löüse no minnenõni,
kua(-ks löüse) kodo ma tullõnõni?
Mesi- (löüse) -mar´a ma minnenõni,
kulda- (löüse) -ts´auga ma kodo tullõh.
Kiä sjoo maitsi küll mesimar´a,
kulda-ks või ts´auga no ts´algutõli,
tuu jallõ saiõ no ilmaillos´,
ilma- saiõ-ks -illos´ küll päävävallus´.
Võe, näiokõista, tuud noorõkõista,
kuninga tull´ kosjovallõ,
ministrelle tä meelütäse.
Ega-õks lää-äs tä kuningallõ,
ministre tälle meelütäse.
Võe, tulli-ks kuu siis kosjovallõ,
päävä-ks veeres siis viinoga.
Kulla-ks ar´a lätsi tä kuulõ kodo/kosja,
pääs´okõnõ tä pääväle lätsi.
Istõks ilma siis veere pääle,
kulla-ks istõ kuu tä poolõ pääle,
võe, poolõ ilma siis ilostõlli,
võe, poolõ valda tä valgustõlli.
Sääl koiõ-ks kir´a- tä -kindita,
kannus- koiõ -pöörä tä kaputita.
Elena Laanetu ja koor, Suure-Rõsna k, koguja Herbert Tampere 1972. RKM, Mgn II 2237 b.
Laul punktinoodi lehel