Kui ma-ks naka laulõmahe,
peesü-ks illo pidämähe,
laula-ks mere ma moro pääl(l)e,
Piusa-ks peräpaja ala/pääle,
mere sõmera’ soolatsõ’,
mere [vatu] võisõmõsta.
Miä olli mere veere päällä,
miä-ks Piusa olli perve päälä?
Kasvi viisi sääl vislapuida,
kasvi-ks kuusi kuslapuida,
olli küleh sääl makõmar´a’,
makõ-ks-mar´a’, mesitśauga’.
Kiä-ks maitsi-ks makõmar´a’,
mesi-ka-ts´auga’ tsälgutõlli?
Näio-ks olli ilmaillos,
istõ-ks ilma veere päällä,
kuu-ks kulla poolõ päällä.
Tuu kaksas makõmar´a,
mesitśauga tśalgutõlli.
[Kiä kodo läts kutsumahe,
kiä läts majja manitsõma?
Ime kodo kutsumahe,
maama majja manitsõma.]
Ime-ks lausi meelestäni,
lausi-ks meelepoolõstani:
“Tulõ-ks kodo sa tütrekene,
kallu’ kodo sa kanakõnõ,
tulõ’ lehmi sa lüpsemähe,
kallu-ks karja tallitamma!“
Näio-ks lausi meelestäni,
lausi-ks meelepoolõstani:
“Imekene helläkene,
mammakõnõ mar´akõnõ,
saa-ai must lehmälüpsijätä,
saa-ai must kar´atallitajat –
lasõ-ks linik lehmä lüpsä’,
kaput kar´a tallitõda’/tallitajast!”
Istu ilma ma veere päällä,
kuu-ks kulla poolõ päällä.
Kiä-ks kodo läts´ kutsumahe,
kiä-ks majja läts´ manitsõmma?
Ese kodo läts kutsumahe
ese-ks majja läts´ manitsõmma:
“Tulõ-ks kodo ar’ tütrekene,
astu’ kodo sa armsakõnõ,
tulõ’ niitü riibumahe,
tulõ-ks põldu põimõmahe!“
“Isakõnõ helläkene,
saa-ai must põllu põimijata,
saa-ai niidü riibujata.
Vii-ks mu põlli põllu pääle,
vii’ mu nimi niidü pääle –
nimi-ks ar´a niidü riibu,
põllõkõnõ põllu põimma.“
Istu-ks ilma ma veere päällä,
kuu jal kulla poolõ päällä.
Kiä läts´ kodo siis kutsumahe,
kiä majja läts´ manitsamma?
Õdõ kodo läts´ kutsumahe,
õdõ majja läts´ manitsamma:
“Tulõ-ks kodo sa tsiitśakõnõ,
kallu kodo sa kallikõnõ!
Kotoh kośa’ omma ehtimä[he],
vele’ viino omma’ valmistamah,
tulõ’ saaju säädemähe,
tulõ-ks pulmõ valmistamma!“
“Tsidśakõnõ tsirgukõnõ,
saa-ai pulma must valmistajat,
[saa-i saaju säädejätä!”]
Istu-ks ilma ma veere päällä,
kuu ma-ks kulla poolõ päällä.
Kiä-ks kodo läts´ kutsumahe,
kiä-ks majja läts´ manitsamma?
Veli-ks kodo läts´ kutsumahe,
veli-ks majja läts´ manitsamma:
“Tulõ-ks kodo sa õekõnõ,
astu’ kodo sa armukõnõ!
Hummõn saaja nakas sõitõmahe,
nakas meil vakka valamahe.
Tulõ-ks kodo sa tuust tunnist,
astu’ kodo sa tuust aost!“
“Vel´ekene virvekene,
ime-ks-kana kallikõnõ,
lää-äi kodo ma kullakõnõ,
umma majja lää-äi mar´akõnõ!”
[Istu-ks ilma ma veere päälä,
kuu-ks kulla poolõ päälä.]
Kiä-ks kodo läts´ kutsumahe,
kiä-ks majja läts´ manitsamma?
Kavaleri läts´ kutsumahe,
kavaleri majja manitsamma:
“Tulõ’ kodo sa pruudikõnõ,
astu’ kodo sa armsakõnõ!“
„Ja-ah, lää ma kodo küll(e),
lää su majja, mar´akõnõ!“
RKM, Mgn II 2279 a < Seretsova k - Lilia Briedis < Jefimia Uibo, 60 a. ja koor (1972).
