Jaanilaul. Kolovinna k

Läke-ks jaani- mi -tulõlõ, jaaniko, jaaniko,
läke-ks piitre pinolõ,
ütte-ks -kokko kul´atamma,
virve-ks, ütte veerätämä!
Lää-ks sõs luuda mäele,
vaski-ks -luuda varikohe.
Külä-ks -näio’, kütse’ näio’,
tõsõ-ks tarõ targa’ näio’,
esi-ks mi hinele kõnõlgõ’,
tõnõ-ks tõsõlõ ülge’:
Ku-ks lää mi vihta võtõmahe,
lää-ks lehte lõikamahe,
lõigaku-ui õks ladvakõista,
kaksaku-ui õks kasujata!
Vitsa-ks -kõnõ lõika’ viirmäne,
võta-ks abist alomanõ.
Jätke-ks ladõv käo linnada’,
jätke-ks piholõ pillõlda’,
sõs õks saat tulla’ tõsõ kõrra,
vagi-ks -vahtsõl aastagal.
Ku-ks lõikat sa ladvakõsõ,
lõikat õks ossa sa usinampa,
kõivo-ks sääl kuios kogonistõ/a,
vitsa-ks -puu viimätsestä.
Kohe-ks jää sõs tulla’ tõsõ kõrra,
vagi-ks -vahtsõl aastagal.
Taha-ai mi tunni tuima’ olla’,
näio’ taha-ai vahet vaiki saista’.
Üteh- õks taha -kuuh kul´atõlla’,
Virve-ks üteh veerätellä’.
Igä-ks ar´ kullanõ kulunõs (Igä-ks kullanõ ar´ kulunõssõ),
veri-ks nuuri veerünesse,
ilma-ks sõna lausumalda’,
kattõ õks kolmõ kostmalda’.
Näio-ks omma’ suurõ’ vasta suvvõ,
kinä’ õks vasta keväjätä.
Tsirgu’ omma’ ulli’ ossa päällä,
kala’ õks meeleldä merehnä,
tuugi-ks suuri om vasta suvvõ,
kinä-ks vasta om keväjätä.
Nii mii’ ka noorõ’ näiokõsõ’,
mii-ks meelimar´akõsõ,
taha-ks kokko ku ubina’,
saisma-ks tśauka ku sibula’.

ERA, Fon 81 d < Kolovinna k – Armas Otto Väisänen < Ivani Hemmo, 50 a, ja koor (1913). Sõnad: E 60048/51 < Petseri, Kolovinna – J. Tiganik < Luige Ir´o (1927).
Laul punktinoodi lehel