Käve teedä käärolist

Käve teedä käärolist ja maada mar´avarsilist,
hoi-lili hoi-lili hoi-li-lii, maada mar´avarsilist,
vasta tulli põldu pikk, põldu pikk ja nurmi suur,
nurmõ pääl oli vanamiis, vanamiis vast (vask?) küpär pääh.
Ütel´: „Tere, näiokõnõ, kardavanik kabokõnõ,
kas sa tahat mullõ tulla’, mullõ tulla’, toest olla’,
suurõ raha lugõjast ja vana vara perijäst?“
„Ei ma taha’ sullõ tulla’, sullõ tulla’, toest olla’
suurõ raha lugõjast ei vana vara perijäst.
Vanal omma’ külmä’ küle’, jahe’ jala’.“
Käve teedä käärolist ja maada mar´avarsilist,
vasta tulli põldu pikk, põldu pikk ja nurmi suur,
nurmõ pääl oll´ noori meesi, noori meesi, kõrki poissi.
Ütel´: „Tere, näiokõnõ, kardavanik kabokõnõ,
kas sa tahat mullõ tulla’, mullõ tulla’, toest olla’
siidisängi säädijäst ja pehme padja pandijast,
käo panõ kuukma kottalõ, pilli mäng´mä pähütsehe?“
„Jah, ma taha sullõ tulla’, sullõ tulla’, toest olla’,
suka elo elämä ja üteh tallo pidämä.“

Veera Pähnapuu ja koor. Koguja Aino Strutzkin, leelopäeval 1977. RKM, ER 22 (6)