Laula üte laulukõsõ

Laula-ks ma üte laulu-jo-kõsõ,
umast õks küläst till´o-jo-kõsõst,
külä-ks küll järvest väigo-jo-kõsõst,
Ommõ-ks meil järvi väigo-jo-kõnõ,
kala-ks om -tiiki tillo-jo-kõnõ.
Tulõ-i meil viirde viidi-jo-kita,
tulõ-i meil latik lai-jo-nille.
Kulda-ks om sälgi kogrõkõisi,
hõpõ-ks om -handu havvõkõisi.
Kui iks meil tulõ kinä kevväi,
kinä-ks meil kevväi, suuri suvi,
teeme-ks siis tillo noodakõsõ,
võta-ks mi võrgu väigokõsõ.
Tuu-ks siis kodo kogrõkõisi,
tuu-ks küll liuda linaskida,
toomõ-ks ka suuri supikallu,
panni mi pääle praadikallu.
Ommõ-ks hot´ külä väigokõnõ,
ommõ-ks ka allõv ahtakõnõ,
külä- om -naisi veidokõsõ,
kabõ- no -hisi kasinahõ.
Siski-ks kui tulõ suuri suvi,
hal´as kui haina-aokõnõ,
naasõ-ks siis kokko kogosigi,
naasõ-ks küll parki panõhtugi,
istu-ks siis halja haina pääle,
istu-ks mi muudsa moro pääle,
lasõ-ks siis laulu üle lainõ,
viie-ks mi lasõ üle järve.

Veera Pähnapuu, viis RKM, Mgn. II 3025 (5), sõnad 3026 (1). Kogujad Mikk Sarv, Kaljo Langsepp(?) 1977.
[Laul punktinoodi lehel].(https://www.folklore.ee/setonoot/scores/34) Punktinoodis on laul kirjutatud pooltoon-poolteisttoon-laadis.