Laulgõ’, laulgõ’ ilda

Laulgõ’-ks laulgõ’ ilda mi õda-kõsõ-gulla,
vilu-ks, vilu aol mi veerä-kese-telge’.
Õtak, õtak kumu vii kavvõ-kõsõ-dõhõ,
vilu-ks, vilu helü vii viisi-kese-pooli.
Kõigi-ks kõigipooli no laulõ-kõsõ-tassa,
kuusi-ks, kuusipooli no kuugu-kõsõ-tassa.
Vaja-ks, vaja meillä om vasta-kõsõ laulda’,
Kulla-ks, kulla meillä om vasta-kõsõ kuuku’.
Olõ-i olõ-i kunda mi koho-kõsõ-dalla,
vari-ks, varikidõ mi vahe-kõsõ-hõlla.
Kuukva-ks kuukva’ vasta nu kunnu-kõsõ-mõtsa’,
helkvä-ks, helkvä’ vasta meil hirre-kese-mõtsa’.
Aŕa-ks aŕa helle mi helü-kese pääle,
aŕa-ks aŕa kummõ mi kumu-kõsõ pääle.

RKM, Mgn ER 74 (4) < Olga Lohk, Meremäe leelokoor “Hõpõhelme” – Anatoli Garšnek, Hillar Peets (1992). Serga laul
Laul punktinoodi lehel