Lõpõ’, kulla põllukõnõ

Lõpõ-ks nu kulla küll põllukõnõ, või,
lõpõ’ jallõ kulla sa küll põllukõn,
mine-ks otsa sa osakõnõ, või,
mine’ jallõ otsa sa küll osakõn.
Päivä on mar´a küll madalahõ, või,
päivä ommõ mar´a meilõ madalah,
linnu om ligi küll õdaguta, või,
linnu ommõ ligi meilä õdagut.
Joosõ mi-ks jovvõh kjul sedä teedä, või,
joosõ jallõ jovvõh olõm sedä teed,
lajalt käsi mi laiutõlla, või,
lajalt jallõ käsi mi küll laiutõl.
Panni mi kokko kjul pall´o maada, või,
panni jallõ kokko meil om pall´o maad,
suurõ mi nurmõ küll nulgakõsõ, või,
suurõ jallõ nurmõ mi ka nulgakõs.
Ar´a-ks mi teie küll tehnätellä, või,
ar´a jallõ teie mi küll tehnätell,
saa meil tüü küll tehnätüstä, või,
saa jallõ tüü meilä tehnätüs.

EKRK, Fon. 9 (10) < Uusvada k. – Udo Kolk < Aleksei Leim ja koor (1958).
Laul punktinoodi lehel