Mina lätsi mõtsa kavaluisi kaema.
Oeh imeht, võeh imeht,
imeht mis oll´ mõtsa seeh!
Mis sääl mõtsah tehti, kullast kangast koeti.
Mis sääl mõtsah tehti, pillerkaari peeti.
Kass kudi kangast, kits keere niiti.
Jänes jakas´ langu, põdõr mõsk´ põrmadut.
Susi surbõ teri, karu jahvas´ kama.
Siga kaib kartohkid, hiir kor´as´ hernit.
Rott keedi ruuvva, jovva-as´ vett tuvva,
kässi oinast vii perrä, oinas laisk, es ta lää.
Oinas ütel´: mää-ää, küll ma hummõn lää-ää!
Kurg´ küdsi kuuki, orrav teie ollõ,
piho mänge pilli, tuvi lõi trummi.
Rebäsel oll´ ristjätse’, kanal käve kaejatse’,
lammas lasta hällüdi, ise laulu jorodi.
Varõs tull´ vadõrist, pini pidoperemehest.
Laul lätsi otsa, looma’ jäivä mõtsa
pillerkaari pidämä ja trilla-tralla tegemä.
Veera Pähnapuu ja Põrste koor, kogujad Mikk Sarv, Kaljo Langsepp(?) 1977. RKM, Mgn. II 3025 (1).
surbõ - uhmerdas
Laul punktinoodi lehel