Näioliin

Näiokõsõ jallõ / näiokõsõ või jal noorõkõsõ,
näiokõsõ jallõ / näiokõsõ viil(e) noorõkõsõ,
olli näio jallõ / olli näio mi küll noorkõsõ,
kui mi kasvi sääl(e) / ar´a kasvi mi küll kabokõsõ,
käve küllä mi / käve küllä mi sääl kul´atamma,
armast käve aigu sääl(e) / armast aigu mi küll viitemähe,
lasõ-s näio, jallõ / lasõ-s küläl sääl(e) mi ma’ada,
külä- lasõ-s -latsil jallõ / külälatsil lasõ-s lammõskõlla.
Külä ütel küll(e) / külä ütel jallõ: luiga läävä,
külä- ütli -latsõ jallõ / külälatsõ viil(e): laglõ läävä.
Õka-ks lää-äs sääl(e) / õka lää-äs jallõ luigakõsõ,
õka lasõ-s sääl(e) / õka lasõ jallõ laglõkõsõ –
tuu küll lätsi jallõ / tuu küll lätsi sääl(e) näio summa,
tuu õks painu viil(e) / tuu õks painu jallõ näio parki.
Kiä õks tiiä-s jallõ / kiä tiiä-s sääl(e), miä mi teie,
kodo kuulõ-s jallõ / kodo kuulõ-s viil(e), koh mi käve.
Üles lauli mi / üles lauli mi küll näio liina,
kabo karra- jallõ / kabo karratsõ keriku!
Laes panni … / laes panni laja linige,
panni põllõ … / panni põllõ … põrmandusta,
kuu panni pääle … / kuu pääle … korstõnasta,
ago panni ette … / ago ette … akõnasta,
päävä panni pääle … / päävä pääle … pääligosta,
havvõ hambaq … / havvõ hambaq … huunõ haŕast.
Tohi-is tuvi … / tohi-is tuvi … pääle tulla,
haugas har´a- … / haugas haŕalõ linnada.
Tuvi peläs … / tuvi peläs uma tutukõista,
haugas peläs … / haugas peläs uma haŕakõista.

ERA, Fon. 77 d < Hilana k – Armas Otto Väisänen < Vasila Taarka, 60 a. ja koor (1913). Sõnade algus E, StK 33, 150/3 (9) < Napi k. – V. Kalle < Natalie Aasa (1925); jätk H II 3, 70 (61) – Hindrik Prants < Vasila Taarka (1889).
Laul punktinoodi lehel