Neeś neeś maladreika

Näio- no näiokõsõ’ ti noorõ-noorõkõsõ’.
    Neeś-neeś maladreika, sakaloi darageia,
    too too- oto-toto- oto-too too.
Selle-ks no kohe veerät no vell´o, vell´o noori,
kui-õks sa kui kallut kui ime-, imekana.
Selle-ks no vell´o saada mi saagi, saagi pääle,
vell´o mi vell´o touka kui toogi, toogi pääle.
Tühält läät, tühält lääde kül tükü, tükü toodõ,
ao no ao viidät no aśa, aśa saadõ.
Tuu-ks no tuu suurta küll sooda, sooda piteh,
tuu-ks no tuu lakja küll laanta, laanta piteh.
Suuhhu no suuhhu jääse täl suuri, suuri süä,
kodo täl kodo jääse täl kuri, kuri meeli.
Taha mi taha usku küll õi-, õigõta,
taha mi taha viitä nu veesse-veesselätä…

Salvestanud Obinitsas 1922 Armas Otto Väisänen, eesl. Miko Ode, killõ Taarka, torrõ Anne Leigri. Soome Kirjanduse Seltsi arhiiv, KRA FON A. O. Väisänen 1922:38, Fonokop 82:10.
Refräänis on kasutatud ilmselt vene rahvalaulude vormeleid ‘nasha moloden´ka’ ja ‘sokol dorogoy’.
Laul punktinoodi lehel