Olli näio jaa noorõkõnõ ka

Olli näio jaa noorõkõnõ ka,
näiokõnõ noorõkõnõ nõrgakõnõ joo,
illos olli jaa ehtimäldä’ ka,
vallus olli jaa värvimäldä’ ka.
Lätsi vällä jaa hulkimahe ka,
ratapiti jaa niidü pääle ka,
tahtsõ lilli jaa kor´ada sääl ka,
vanikuta jaa tetä päähä ka.
Kuuli kakku jaa ikõvata ka,
ohotsirku jaa uikuvata ka.
Heitü hirmu jaa süämehe ka,
pelgü tulli jaa palgõhe ka.
Pagõsi sõs jaa niidült kodo ka,
moro pääle jaa näio noori ka.
Ime ikul jaa vasta tulli ka,
veli minno jaa otsimahe ka:
ese mööse jaa tarõh näiot ka,
viinol tetäs jaa kabokaupa ka.
Ikul joosi jaa ime mano ka,
kaihol, kabo, jaa kandja kaala ka –
ime hällüt´ jaa, mille häötäs ka,
kandja kasvat´ jaa, mille kaotas ka?
Ime ikul jaa mullõ ütel ka,
kandja kaihol jaa vasta kosti ka:
„Verrev mari jaa kaksatassõ ka,
upin valmis jaa maalõ satas ka.
Selle näio jaa sünnü-i kodo ka,
kabo kallis jaa umma majja ka.“

Maret Vabarna, sõnad saadud Luga Olgalt. Leelokoor Kuldatsäuk plaadil „Kuule, kulla külanoorik“ nr 8, Vastu meelt mehele (ERA, DH 1 (7), 2001).
Laul punktinoodi lehel