Pajamäng

Õt sa’, Ann, anna’ pata, kiigõ kaagõ.
   Koes sa tuu paa pannit, kiigõ kaagõ?
Panni paa ma tulõlõ.
   Panõ-s õks pata sa’ tulõlõ.
Veeri vettä veeretasa.
   Veerä-s õks vettä veeretasa.
Ua’ sissõ oidumma.
   Panõ-s upõ oiduma.
Läädsä’ sissõ läütümä.
   Panõ-s läätsi läütümä.
Herne’ sissõ heĺtama.
   Panõ-s hernit heĺtama.
Näie sõa tulõvata.
   Näe-s sõta tulõvata.
Vinne väe veerüvätä.
   Näe-s väke veerüvätä.
Seeni’ palli’ paa veere’.
   Pala-s joht paa veere’.
Seeni’ kuivi’ kulbi veere’.
   Õka õs kuiva’ kulbi veere’.
Õt sa’, Ann, anna’ pata!
   Võta siist śoo pada!

1. rida mängijaid:
   Hüä pada, helle pada, helleruu, helleruu,
2. rida mängijaid:
      hüä pada, helle pada, helleruu, helleruu.
   Liigu’, liigu’, liinakõnõ, helleruu, helleruu,
   liigu, liina peräkene,
   kuut´ liina, koŕat liina,
   tipõnista, täpenistä,
   alta aia nõgõssista,
   küle’ pantu kündelista,
   perä’ pantu pakõlista.

Eeslaulja Anna Kõiv, killõ Taarka, torrõ Miko Ode. Salvestas Armas Otto Väisänen Obinitsas 1922. Soome Kirjanduse Selts KRA FON A. O. Väisänen 1922:14, Fonokop 80:9. Talsipühi ilo.

Mängukirjeldus ERA II 103, 365/9 (26) < Meremäe v., Küllatüvä k. – Mihkel Pihlapuu, Tartu Pedagoogiumi 6. kl. õpil., s. 1912. a. < A. Heering, 65 a. (1935):
Jällegi naiste ilo. Mängiti samal ajal kui teisigi ilosid. Mängiti toas. Naised seisid kahes rinnas. Esiteks sammus esiteks rida lauluga teise juurde ja kummardas, ning taganes, siis tegi seda teine rida.
Järgnevad read [alates Hüä pada, helle pada, helleruu…] lauldakse elavamalt ja ka sammude rütm muutub lühemaks ja kiiremaks. Viimase osa juures jääb ära ka kummardus.
Laul punktinoodi lehel