Vellekese’, vennakõsõ’

Velle-, vellekese’ mi küll vennakõsõ’,
velle-, vellekese’, vennakõsõ’,
löömi-ks, löömi laulu või laskõ’ laulu,
saiõ-ks, saiõ kokko mi küll, lööge’ laulu,
kulla-ks kokko mi küll kul´atõllõ,
Velekese’ mi küll noorõkõsõ’,
ummõtigi meil igä kulus,
veri noori meil veerünese
ilma sõna või lausõmada,
katõ-kolmõ küll kostõmada!
Mis meil viga no küll laulu laulta,
kua viga meil om kul´atõlla.
Nu olõ kuuh mi, kulla vele’,
mar´a’ üte- küll -tõõsõ manna –
olgõ-ks iloh mi küll edimätse’,
laulukiräh või keskimätse’!

EKRK, Fon. 9 (14) < Setumaa, Uusvada k. - Udo Kolk < Aleksei Leim; meeskoor (1958). Sõnu: H, Setu 1884, 435 (12) < Teaste k. - Jak.Hurt < Teaste Saava (1884); EKS 8° 4, 307 (17) < Räpinä khlk. - J. Jagomann (1877).
Laul punktinoodi lehel