Imeline imänd

Tulõ ülest, tulõ no üles hummogulla,
   tulõ üles, tulõ jo üles hummogulla,
varra inne, varra no inne valõgõta.
   varra inne, varra jo inne valõgõta.
Lätsi-ks ussõ, läämi ussõ kaemahe,
   lä-ä ussõ, lä-ä jo ussõ kaemahe,
miä-ks ussõh olõnõssõ,
saina takah saisõnõssõ.
Ussõh satas udsulummõ,
peeńokõista pisõrdõlli.
Miä-ks lumõ seeh olli?
Saani lumõ pääl ommõ.
Miä saani siseh ommõ?
Imänd saani siseh ommõ.
Miä-ks imä-, miä no imändäl üsänä?
Latsi-ks imä-, latsi no imändäl üsänä.
Miä latsõ käeh ommõ?
Mõõka latsõ käeh ommõ.
Miä-ks mõõga otsah ommõ?
Muna mõõgal otsah ommõ.
Miä muna siseh ommõ?
Kulda harja, kulda-ks küll -harja kikokõnõ,
kanepkaala kanakõnõ.

Miko Oďe (eeslaul), Martina Iŕo (killõ). Salvestas Armas Otto Väisänen 1922. Soome Kirjanduse Selts KRA FON A. O. Väisänen 1922:5, Fonokop 79:7.
Laul punktinoodi lehel