Oo-ks hüvvä, oo no hüvvä neio jallõ ello,
ladosata, ladosata latsõ jallõ ello.
Nii õks hää, nii küll hää om neio jallõ elo,
nii om kallis, nii om kallis kabo jallõ elo –
kui tull´ suuri, tulli suuri suvõ-jallõ-kõnõ,
kinä päivä, kinä päivä kevä-jallõ-jäne,
kõik õks lilli’, kõik tuu lilli’ häi-jallõ-tsese’,
nii õks häitses, nii häitses neio jallõ elo,
nii oll´ kallis, nii oll´ kallis kabo jallõ elo.
Kui ma olli umah kotoh,
üle kui lätsi ese moro,
veere-ks vello, veere vello, vello ma vanija –
iih nakas haina hal´etamma,
takah moro muhetamma.
Kui õks saie ülä kodo,
kaasa majja mar´akõnõ,
üle lätsi ülä moro,
kaldu üle, kaldu üle kaasa ma vanija –
iih õks tõssi tõrvalilli’,
takah jäie musta muda.
Ülä om elo ünnärpuinõ,
kaasal katõkõrralinõ.
Küllä saa-as ma minnä küsümäldä’,
tõistõ tallo tahtõmalda’.
Haari õks küüssi’ kübärältä,
haari õks kaabu-, haari kaabu-, kaabuga kõnõlda’.
Küpär õks külmä-, küpär külmä-, külmästi kõnõli,
kaabu kalõst vasta lausi:
Olõt sa õks hata, haara’ handa,
olõt pini, piä’ kinni’,
viska õks linik lepistühe,
tano külä tanomihe!
Ära õks neio vastustõli:
Kuis õks viska, kuis viska, viska ma linige,
kuis panõ tano tanomihe –
link õks ommõ hüü’üstä linost,
parõmbist pakõlista.
Kui ma õks olli neiokanõ …
Viis: ERA, Fon. 31 c < Võõbsu k. – Armas Otto Väisänen < Semeni Stepani, 78 a., Ivani Nadoška, 30 a. (1912) ja EKRK, Fon. 96 (b2) < Põrste k. – Riina Pihu < Veera Pähnapuu, 62 a., Maria Vanamets, 53 a., Anne Pähnapuu, Tatjana Vanamets, Maria Vatsk, Aleksandra Soolind, Aleksandra Pala (12.07.1977). Seto viisitüpoloogias
Sõnad: AES, MT 257, 23/5 < Setu, Mäe v., Võõpsu k - V. Raud < Maarja Küte (1938). Laul punktinoodi lehel
