Esimesed sammud

Mis on punktinoot ja kuidas seda kasutada

Punktinoodiks oleme hakanud kutsuma joonist, mis kujutab visuaalselt seda, kuidas hääl liigub ja millised noodid kooris korraga kõlavad. Punktinoot aitab aru saada, kuidas torrõle killõ häält juurde panna ja kuidas torrõ partiid mitut eri moodi laulda. Kui torrõd kasutavad eri variante, muutub laulu kõla rikkamaks ja sarnasemaks sellele, mis vanadelt salvestustelt kostab.

Seto viisides on 3–7 eri kõrgusega nooti. Punktinoodis on noodikõrgused märgitud punktidega. Punktid on kirjutatud kolme joone peale ja vahele, et nende asukoht arusaadav oleks.

Punktinoodiga tutvumiseks on siin “Sinilill-paiopill” laulumängu näide. Pane salvestus mängima ja vaata kõigepealt eeslaulja viisi (punktinooti on parem vaadata arvutist, telefoni tasub hoida põikipidi). Kooriosa ajal laulab eeslaulja alati torrõt.

Kuula, kuidas eeslaul kõlab punktinoodis – selleks vajuta punktinoodi nuppu. Proovi kaasa laulda.

Kui mahamäng tundus liiga kiire või liiga kõrge, et sellega kaasa laulda või kui tahaksid vahetada mahamängimise pilli, siis saad kasutada reguleerimisnuppe: tempo, kõrgus (skrolli allapoole ja salvesta valik), pill .

Küsimärgile vajutades saad teada, kuidas vaadata ja kuulata just seda, mis Sind parasjagu huvitab.

Kui tahad kuulata tervet lugu või mõnda lühemat lõiku mitu korda järjest, siis (1) kliki selle lõigu algusnoodile, (2) vajuta alla Ctrl klahv ja (3) kliki soovitud lõigu lõpunoodile. Kordusrežiimist saad välja, vajutades valiku lõpus lähtesta-noolele.

Koori häälepartiid

Seto leelos on kaks häälepartiid, torrõ ja killõ (vt Mitmehäälsus). Punktinoodis on torrõ noodid mustad ja killõ noodid sinised. Eeslaulja partii on punktinoodis roheline ja märgitud tavaliselt ainult eeslaulja osa lõpuni. Edasi laulab eeslaulja mõnda torrõ (või ka alumise torrõ) varianti.

Torrõ lauljatel on enamasti mitu eri viisivarianti. Esialgu õpi ära ainult üks variant. Seda varianti õppides võib kõik teised hääled välja lülitada – selleks on mustad nupud noodi kohal.

Proovi siit kuulata ühte torrõ varianti (torrõ) ja seda kaasa laulda. Selleks lülita välja teine torrõ variant (torrõ 2), ja killõ. Kui oled torrõ esimese variandiga juba tuttav, siis lülita välja torrõ ja sisse torrõ 2 – teine torrõ variant. Siis tee sama killõga. Eeslaulu võid aktiivseks jätta, siis saad aru, kust torrõ või killõ oma sissetulekunoodi kätte saavad.

Üks või paar torrõ lauljat kasutab lisaks tavalistele torrõ nootidele ka madalaid noote, need on noodipildis tehtud halliks. Tänapäeval nimetatakse madalate nootidega torrõ-partiid alumiseks torrõks.

Lülita järgmises noodis teised hääled välja ja kuula ühekaupa alumise torrõ võimalusi. Alumisel torrõl 3 on mõned noodid tehtud väikseks, sest neid kasutab alumise torrõ laulja suhteliselt harva.

Meestelaulus on alumise torrõ lauljaid rohkem kui naistelaulus. Mehed kasutavad ka alumisi noote rohkem, ainult lõpus tulevad “keskele”, teiste torrõdega kokku. Kui laulda siin näites kogu aeg alumist torrõt 3, siis kõlab laul meestelaulu moodi.

Väga tähtis on punktinoodist õppides aeg-ajalt kuulata päris lauljate esitust! Punktinoot aitab Sul süsteemist aru saada, aga päris esitus õpetab loomulikult, seto stiilis laulma.

Õnneks on olemas väga palju vanu salvestusi, kust leelot loomulikus esituses kuulata saab.
Salvestusi võid kuulata ja punktinooti vaadata Kuula ja laula kaasa lehel – punktinoodiga laulud leiad siis, kui valid LISAD alt “Punktinoodi”.

Punktinoodi programmi lehel on enamuse punktinootide juures ka aluseks olnud helisalvestus. Näiteks selleks, et programmi lehel kuulata “Sinilill-paiopilli” arhiivisalvestust, vajuta pealkirja all olevat esitusnuppu.

Kui alles alustasid leeloga, siis võid endale nüüd õnne soovida – Sul on põhiteadmised käes 😊 Oskad juba kuulata, mida koor laulab, ja kaasa laulda. Vahelduseks võid nüüd proovida veel mõne Leelokooli näitelaulu torrõt.

Kui otsid uusi põnevaid väljakutseid, siis loe edasi kooskõlade ja oma variantide loomise võimaluste kohta.

Mis noodid kõlavad kokku

Kas märkasid, et need noodid, mis tavaliselt koos kõlavad, asuvad punktinoodis kõik kas joone peal või joone vahel - koos kõlavad noodid üle ühe? See on leeloviiside kooskõlareegel, mis kehtib torrõ ja killõ partiis. Üle ühe põhimõte ei kehti päris alati helirea alumiste (alumise torrõ) nootide kohta. Kooskõlareegli piires on lauljatel üsna suur vabadus.

Kuula kahte kooskõla “Sinilill-paiopill” laulus.

Kuula nüüd “Sinilill-paiopilli” salvestust ja proovi jälgida punktinooti selle all. Kuuled, et eespool toodud kooskõlade skeem põhimõtteliselt toimib. Elav esitus on siiski palju vaheldusrikkam. Sealt kuuled, et mõned skeemile joonistatud noodid kõlavad ainult paaris-kolmes üksikus värsis. Vahel kostab ka noote, mida skeem ei näita – rääkimata sellest, et elav esitus on nõtke rütmiga ja noodikõrgused ei ole ühtlased ega täpsed.

Oma variantide loomine

Punktinoodi skeemidel on enamasti näidatud ainult mõned häälepartii kujundamise võimalused. Need ei pruugi vastata täpselt sellele, kuidas eri lauljad salvestamise ajal oma partiid laulsid. Lauldes pole Sul vaja kinni hoida skeemil pakutud variantidest, võid luua oma variante, kombineerides jupikesi eri partiidest – näiteks algus nagu torrõ, siis nagu torrõ 2, jne.

Näiteks võid kuulata “Sinilill-paiopilli” torrõ 3 varianti – siin on kõigepealt kasutatud torrõ motiivi (lauldes kiä läts´ nurmõ kündemähe), siis kahel korral torrõ 2 motiivi (sinilill, paiopill, / pilliroo, laula lõo) ja siis uuesti torrõ motiivi (helisegu hellero).

Alumise torrõ lauljal on rohkem võimalusi, sest ta võib omavahel kombineerida kõiki torrõ ja alumise torrõ motiive. Järgmises näites on alumine torrõ 4 kombinatsioon alumise torrõ, alumise torrõ 2 ja alumise torrõ 3 motiividest:

Kõiki neid võimalusi saab edasi uurida ja katsetada Leelokooli näitelauludes, millest igaüks on erinevas helilaadis. Õpetlik on ka ise punktinoodi kirjutamist proovida ja kuulata, kuidas Sinu kirjutatud punktinoot kõlab.