Siin lehel on kõik laulud “vanas helilaadis” ehk pooltoon-poolteisttoon-laadis. Vana laadiga tutvumist võib alustada näiteks “Iikesest, järvekesest” (Järvelaul või Järve hääl). Kõigepealt harjuta ennast vana laadi kõlaga. Kuula, kuidas kõlab Anne Vabarna koor. Siin on eeslaulus kuulda ka muid noote kui vana laadi omasid – tavaliselt kõlabki vana laad kõige selgemini just kooriosas.
Nüüd kuula punktinoodist, kuidas kõlab pooltoon-poolteisttoon-laad ja millised on koori kooskõlad. Siin toimib alati kooskõlareegel: koos kõlavad üle ühe paiknevad astmed, seega kas need noodid, mis on joonte peal või need, mis on joonte vahel.
Suurem osa torrõdest laulab peamiselt kolme nooti (eelmise näite teine rida).
Torrõ alumise ja keskmise noodi vahel on kitsas vahe (pool tooni), keskmise ja ülemise noodi vahel on suur vahe (poolteist tooni). Proovi laulda “Järve hääle” torrõt nii, et laulad ainult seda suurt vahet, keskmist ja ülemist nooti:
Nüüd proovi laulda alumist ja keskmist torrõ nooti – kitsast vahet:
Tegelikult kasutab iga torrõ oma viisivariandis pigem kolme nooti. Kuna ülemine ja alumine noot kuuluvad samasse kooskõlasse ja võivad kõlada samal ajal, siis on nendes kohtades võimalik valida, kas minna üles või alla.
Siin on torrõ kõik hargnemiskohad näha:
Nüüd võta ette terve punktinoot ja lülita välja kõik teised hääled peale torrõ. See on üks võimalik torrõ viisivariant. Kuula ja laula kaasa.
Siis lülita välja kõik teised hääle peale torrõ 2. Proovi ka torrõ teist varianti laulda.
Võid veel lülitada sisse kõik neli torrõ nuppu ja kõiki võimalusi arvestades mõelda välja oma variandi või mitu varianti. Aga piisab täiesti, kui piirdud ainult torrõga. Kooriga lauldes on kõlapilt huvitavam ja rohkem vanamoodi, kui kõigi torrõ lauljate variandid ei lange täpselt kokku.
Killõ ehitab oma partii kooskõlareegli järgi: vanas laadis kõlavad koos ainult üle ühe asuvad astmed – ühes kooskõlas (“akordis”) on joonte peal olevad noodid ja teises kooskõlas joonte vahel olevad noodid, nagu eespool kooskõlade skeemil näha. Mõned noodid on killõl ja torrõl ühised, killõ kõige kõrgemat nooti torrõ ei kasuta.
Torrõ keskmise noodiga (noot G) kõlab kokku killõ kõige kõrgem noot (B). Mõnes laulus võib killõ minna ka alla torrõ keskmisele noodile. Torrõ alumise ja ülemise noodiga (F#–A#) kõlab kokku killõ madalam noot A#, mis asub kolmanda joone peal. Kolmanda joone peal oleval noodil saab killõ torrõga kokku ja need kokkusaamiskohad on tähtsad, sest aitavad killõl paremini häälestuda.
Lülita noodis sisse torrõ (ainult keskmine-ülemine) variant ja killõ ja proovi killõt laulda.
Kooris laulab keegi tavaliselt ka alumist torrõt. Alumisel torrõl on kõige rohkem võimalusi viisi varieerida, sest ta kasutab kõiki torrõ noote ja lisaks veel kahte kõige madalamat nooti. Seejuures kehtib ikka sama kooskõlareegel.
Lülita eelmises noodis kõik teised hääled peale alumise torrõ välja ja proovi alumist torrõt laulda.
Siin alumise torrõ variandis oli kasutatud kõiki arhiivisalvestusel kõlavaid madalaid noote. Tegelikult alati ei lähe alumine torrõ kõigis neis kohtades madalale noodile, vaid kasutab hoopis mõnda torrõ nooti.
Võid näiteks laulda koorivärsi algust Iikene nii, nagu oli eespool kirjas alumise torrõ partiis, siis esimest järvekest nii, nagu oli torrõ 2. variandis, ja teist järvekest jälle alumise torrõ variandi järgi – see kõlaks nii:
Järgmises punktinoodis on näitena toodud mitu võimalikku alumise torrõ varianti. Kuula neid ühekaupa ja proovi kaasa laulda. Samal põhimõttel võib variante veel juurde luua.
Noodis on ka paar lisatud varianti, mida sellel konkreetsel Anne Vabarna koori salvestusel ei kuule. Neis on kasutatud ka helirea kõige alumist nooti. Lisatud noodid on skeemil tehtud väikseks.
Punktinooti vaadates võib tekkida küsimus, miks on mõne rea ees või mõne üksiku noodi juures noolekesed. Need näitavad, et noot kõlab kas natuke kõrgemalt või madalamalt, kui see kõlaks näiteks klaveri peal. Klaver on tänapäeva läänelikus tempereeritud häälestuses, mida vanas suulises laulukultuuris ei kasutatud. Arhiivisalvestuse kõiki täpseid helikõrgusi ei ole siiski mõtet kirja panna – need varieeruvad kogu laulu jooksul ja ka eri lauljad ei laula täpselt samalt helikõrguselt.
Siin viisiskeemidel on kaks kõrgemat astet häälestatud läbivalt pisut kõrgemaks (ülespidi nooled joonte ees), sest Anne Vabarna kooril on need keskmiselt kõrgemad, võrreldes tempereeritud häälestusega.
Ühe noodi kaupa on madalamaks häälestatud mõned eeslaulja partii noodid. See on kujutletav “keskmine”, sest tegelikult on nende nootide kõrgus Anne Vabarnal üsna varieeruv. Eeslaulja partiid on kõige mõistlikum õppida arhiivisalvestuse järgi, siis saab kätte ka sõnast lähtuva rütmi ja ütlemise moodi laulmisstiili.
Kui oled skeemist aru saanud ja mõnda viisivarianti harjutanud, kuula arhiivisalvestust ja laula mõnda punktinoodis olevat või oma varianti koos salvestusega. Punktinoot on skeem, see aitab aru saada viisiliikumisest. Õige rütmi ja kõla tunnetus tuleb elavast laulmisest.
Aulavva laul (punktinoodi otsetee). Seto laulupärimuse lehel
Hiiŕokõnõ, haĺkõnõ (punktinoodi otsetee). Seto laulupärimuse lehel
Hähkämine, Anne Vabarna (punktinoodi otsetee). Seto laulupärimuse lehel
Iikene, järvekene (punktinoodi otsetee). Seto laulupärimuse lehel
Ilolaul (punktinoodi otsetee). Seto laulupärimuse lehel
Järve kuĺatamisõ ääĺ (punktinoodi otsetee). Seto laulupärimuse lehel
Kadrilaul (punktinoodi otsetee). Seto laulupärimuse lehel
Karavuut, Olga Ohtla (punktinoodi otsetee). Seto laulupärimuse lehel
Kaŕalaul (punktinoodi otsetee). Seto laulupärimuse lehel
Kaŕalaul. Veera Pähnapuu (punktinoodi otsetee). Seto laulupärimuse lehel
Jauha’, kivikene. Veera Pähnapuu (punktinoodi otsetee). Seto laulupärimuse lehel
Maaselitsa, veeselitsa (punktinoodi otsetee). Seto laulupärimuse lehel
Mina lätsi mõtsa (punktinoodi otsetee). Seto laulupärimuse lehel
Mõrsjaikk põhiosa värsse, eraldi lühemad värsid (punktinootide otsetee). Seto laulupärimuse lehel
Põllulaul, Leiko 2006 (punktinoodi otsetee). Seto laulupärimuse lehel
Põllulaul, Veera Pähnapuu (punktinoodi otsetee). Seto laulupärimuse lehel
Pöörälaul Anne Vabarnalt (punktinoodi otsetee). Seto laulupärimuse lehel
Sannalaul (punktinoodi otsetee). Seto laulupärimuse lehel
Sedä seto laulu (punktinoodi otsetee). Seto laulupärimuse lehel