Laulu õnnelikust õhtust, mis kutsub meid kokku laulma, ja hommikust, mis tuleb oma hoolte ja töödega, on eest laulnud Anne Vabarna 1949. aastal. Viis sarnaneb meesteviisidele ja on lauldud meestelaulule tüüpilises (vanemas) diatoonilises helilaadis. Meestelaulule on omane ka see, et viis on pikk, lauldes tuleb värsiosi korrata ja kasutada lisasilpe jallõ ja vai.
Vanem diatooniline laad ja selle kooskõlad on sellised:
Kõigepealt harjuta ennast silpide rütmiga ja laula võimalikult lihtsaid torrõ variante. Lülita välja torrõ, madalam ja laula kõrgemate nootidega varianti. Siis lülita välja torrõ, kõrgem ja proovi ka madalamat varianti.
Nüüd võid proovida veel ühte toredat kaunistust, mida torrõ vahel (aga mitte kogu aeg) kasutab. See on mõlema variandi teise ja kolmanda noodirea lõpus:
Kui tahaksid proovida veel ühte torrõ varianti, siis leiad selle terviknoodist - lülita kõik teised hääled välja ja jäta sisse torrõ. See viisivariant kostab koorisalvestuselt mõnel korral üsna selgelt välja.
Nagu kõigis lauludes, võib ka siin torrõ eri variantide motiive omavahel kombineerida.
Killõt võid harjutada kõigepealt nii, et lülitad välja kõik torrõ variandid ja kuulad, kuidas killõ eeslaulu järel sisse tuleb. Kui tahad sissetulemise kohta korduvalt kuulata, siis vali sobiv algusnoot, kliki sellele, vajuta alla Ctrl klahv ja vali hiirega viisilõigu lõpunoot. Programm hakkab nooti maha mängides valitud vahemikku kordama.
Seejärel võid proovida laulda killõt nii eraldi kui ka sisse lülitatud torrõdega, et kooskõlad kõrva jääks.
Arhiivisalvestuse lõpus laulab killõ mõnel korral ka natuke erinevat varianti (viimase rea õda- jallõ -gulla alguses):
Ka eri killõ-lauljad võivad sama viisi killõt laulda pisut erinevalt. Oluline on, et killõ järgiks kooskõlareeglit ja et killõ eristuks siis, kui koor sisse tuleb – et killõ kõrge noot oleks kohe kuulda.
Alumisel torrõl on oma variantide kujundamiseks palju võimalusi. Skeemil on ära toodud ainult mõned, neid saad kuulata, kui teised hääled välja lülitad. Kui jätad aktiivseks ainult alumise torrõ, siis saad kätte kõige madalama, meestelaululikuma alumise torrõ variandi: peaaegu kogu aeg kõlavad kaks alumist nooti, ainult fraaside lõpus liigub alumine torrõ “keskele”, viisi tugihelile. Sama mudelit kasutatakse kõigis vanemates meesteviisides.
Kui naised laulavad meesteviisi või kasutavad vana diatoonilist helirida, siis alumine torrõ nii järjekindlalt madalatel nootidel ei püsi, vaid on palju liikuvam ja kasutab vahepeal ka torrõ noote – nagu näiteks teeb alumine torrõ 2. See on ainult üks võimalik variant, torrõ ja alumise torrõ käike võib omavahel mitut moodi kombineerida.
Ühe alumisele torrõle iseloomuliku võtte leiab alumise torrõ 3 variandist – alumine torrõ võib madalalt noodilt hüpata torrõ kõige ülemisse nooti. See kostab mõnel vanal salvestusel koori taustal hästi välja ja mõjub nagu rõhk või hooandmine. See suur hüpe siia varianti kirjutatud kaks korda ainult harjutamise jaoks – tegelikult kohtab seda terve laulu jooksul ainult paaril korral ja kindlasti mitte kaks korda samas värsis. Anne Vabarna, kes paljudel salvestustel tundub sageli laulvat just alumise torrõ partiid, on samale hüppega käigule ehitanud ka oma eeslaulu.
Õdagolaul (punktinoodi otsetee). Seto laulupärimuse lehel
Ülge’ ütte’ (punktinoodi otsetee). Seto laulupärimuse lehel