Imeline koda

“Imeline koda” Veera Pähnapuu koorilt ja kõik ülejäänud selle lehe laulud kuuluvad pooltoonideta ehk anhemitoonilisse või anhemitoonilis-diatoonilisse helilaadi. Ka see laad on väga vana ning kipub tänapäeva leelost kaduma. Pooltoonideta helilaadid on üsna levinud eri rahvaste vanemas muusikas. Kui pooltoonideta laadis on viis astet, nagu näiteks Volga-Uurali piirkonna soomeugrilastel (mordvalastel, maridel, udmurtidel), nimetatakse seda pentatoonikaks.

Seto leelos on pooltoonideta laadis neli astet E-G-A-B. Puhtal kujul esineb pooltoonideta laadi harva – sagedamini lisab killõ helireale veel ühe astme (C), mis on eelmisest astmest (B) pool tooni kõrgemal. Selle pooltooni tõttu muutub helilaad anhemitoonilis-diatooniliseks, kusjuures torrõd kasutavad ikkagi helirea pooltoonideta lõiku.

Pooltoonideta (anhemitoonilise) ja anhemitoonilis-diatoonilise helilaadi üheks omapäraks on see, et helirea alumine noot kuulub mõlemasse kooskõlasse (“akordi”) – üks kooskõla on E-G-B ja teine E-A(-C).

Helirida ja kooskõlade skeem on sellised:

Skeemi alumisel real on näidatud ka võimalus asendada kõige alumine noot (E) natuke kõrgema noodiga (F). Seda nooti lauldakse üsna ebatäpselt ja tihti on raske öelda, kumb noot kõlab. Kui noot F on lauldud selgesti ja rõhutatud, siis on tegemist vanema diatoonilise laadiga, mis on eriti iseloomulik seto meestelauludele.

Veera Pähnapuu eest lauldud “Imeline koda” on pooltoonideta (anhemitoonilises) laadis. Kuula, kuidas laul kõlab, ja ühtlasi vaata punktinooti.

Torrõ

Torrõ tuleb sisse refrääni esimesel või teisel noodil (sellepärast on esimene noot väiksem). Lülita järgmisel skeemil kõigepealt välja torrõ 2 ja torrõ 3 ja proovi laulda kaasa torrõt.

Seejärel lülita torrõ välja ja torrõ teine variant, torrõ 2, sisse. Proovi ka seda laulda.

Tee nüüd aktiivseks torrõ 3 – siit leiad väikse lisadetaili, kaunistuse refrääni teisel noodil. Salvestusel kostab kaunistus küll ainult kahel korral, aga kahju oli seda siia lisamata jätta. Esitades võib meelde jätta, et kaunistust ei pea kasutama igas värsis.

Killõ

Järgmiseks võib torrõle lisada killõ. Proovi leida killõ algusnoot – refrääni esimene noot on killõl ja torrõl (eeslauljal) ühine, arhiivisalvestusel alustab koor enamasti refrääni teisest noodist. Esialgu lülita torrõ välja ja laula killõt eraldi. Seejärel võid proovida ka nii, et lülitad sisse ka torrõ ja laulad killõt, kuulates ühtlasi, mida torrõ laulab.

Alumine torrõ

Üks või paar lauljat laulavad tavaliselt vaheldusrikast alumise torrõ partiid, mis kasutab peaaegu kõiki helirea noote. Punktinoodis on välja pakutud kolm alumise torrõ varianti. Tegelikult me ei saa salvestuselt kuulata alumise torrõ lauljat (lauljaid) eraldi, sellepärast on need kolm varianti nagu kokkuvõte kõigist võimalustest, mida salvestusel võib kuulda – mõnda sageli, mõnda väga harva.

Katseta alumist torrõt nii, nagu tegid torrõga. Lülita teised hääled välja ja jäta aktiivseks kord üks, kord teine alumise torrõ variant ja proovi seda laulda.

Miks alumise torrõ variantides on osa noote väiksemad? Sellepärast, et salvestusel kostavad need harva või väga harva. Kui tahad järgida Veera Pähnapuu koori stiili, siis võid väikeste nootide asemel kasutada vahetevahel torrõ nooti.

Häälestus

Punktinooti vaadates võib tekkida küsimus, miks on mõne madala noodi juures ülespidi noolekesed. Need näitavad, et see noot kõlab natuke kõrgemalt. Pooltoonideta helilaadile on see omane, et madalad noodid on üsna umbmääraselt intoneeritud (E ja G vahel võib olla ka juhuslik ebakindla kõrgusega F noot). Siin skeemil on madalad noodid häälestatud natuke kõrgemaks, et seda laulu kõlale iseloomulikku tunnust edasi anda. Neid kõrgusi ei pea püüdma täpselt tabada, sest ka tegelikus esituses need varieeruvad.

Kui oled skeemist aru saanud ja mõnda viisivarianti harjutanud, kuula arhiivisalvestust ja laula koos sellega. Punktinoot on skeem, see aitab aru saada viisiliikumisest. Õige rütmi ja kõla tunnetus tuleb elavast laulmisest.

Lingid lauludele, millel on punktinoot

Handa, hahekõsõ’ (punktinoodi otsetee). Seto laulupärimuse lehel

Imeline koda (punktinoodi otsetee). Seto laulupärimuse lehel

Karavuut (punktinoodi otsetee). Seto laulupärimuse lehel

Mere kosilased (punktinoodi otsetee). Seto laulupärimuse lehel